Kuvatud on postitused sildiga Mahorka. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Mahorka. Kuva kõik postitused
4/14/2024
Particules – Escape Path (2024)
Mahorka/Bandcamp
Ambient Electronic music Ambient jazz Experimentalism Organic electronica Musique concrète Avant-garde
Mida õigupoolest tähendab õnnestumine või äpardumine muusikas? Näituseks kui kriitikud teevad maha mingit albumit, ent publik võtab selle positiivselt vastu. Kas publik on rumal ja inertne või on neil madalamad ootused (samas seada paljulugenud-kuulanud kriitikute kompetentsi kahtluse alla on tobe)? Teisalt võivad põranda alt ilmunud taiesed üleüldse kajastuseta jääda. Kuidas need peaksid suhestuma nii tuntud artistide muusika ja positsiooni kui võimaliku positiivsuse/negatiivsuse skaalaga? Või nad lihtsalt on. Juhul kui nad lihtsalt on olemas, siis -- kas peakski jääma anonüümseks ka edaspidi? Oletades, et anonüümsus mingist hetkest alates on juba nende imidži osaks. Loomulikult on need küsimused vägagi spekulatiivset (ning kohati vastuokslikku) laadi, kuivõrd kõike ei olegi võimalik luubi alla võtta -- näiteks kvaliteetset muusikat üllitava Bulgaaria netileibeli Mahorka puhul tekib küsimus, et miks just seda artisti ja just seda albumit arvustada ning mitte eelmist või üle-eelmist üllitist? See lihtsalt ongi pime valik ja õnnetu/õnnelik juhus. Või kui väga keskenduda ühele plaadifirmale, siis teised arvavad, et kriitik on sellega otsapidi seotud. Eelpoolarutatu ning käesoleva 9-loolisega seoses -- pealkiri osutab põgenemisele -- kas tegu on silla ehitamisega teistele või on see artisti isiklik varju tõmbumise ambitsioon? Kui on avalik, siis saavad ka teised seda taandumiseks ja ärakadumiseks kasutada. Selleks, et seda teha, peavad tee tunnused ja osutused tuttavlikud olema. Kunsti puhul tuleks tuttavlikkust mõista teatud väärtussüsteemi positiivsusena -- et subjekt võtaks asja omaks -- astuks üle lävepaku. Konkreetse taiese puhul on teekond kunstiliselt pikk ja väänlev, ent mitte kahtlustusi tekitav -- samas see ei tähenda, et siin intriigi ei oleks. Siinkirjutaja arust on see näide eksperimentaalse muusika raskusjõust popi keskme poole. Hõllanduv vabajäts on läbi põimunud ämbiendiga, mida lükkab edasi peenekoelise bassitrummi tuikamine. Ning huvitav Kraftwerk'i ämbienthalovalguses ülessoojendamine. Need on kõigest mõned võimalikest situatsioonikirjeldustest -- hea plaadi tunnus ongi see, kui võimalikkused on alale jäetud uusi kombinatsioone moodustama. On ju tervitatav, kui üllitis iga kuulamisega uue näo ette keerab. Samas need algelemendid on sarnased, et säilitada eos albumi sidusus. Ka siin on lõplike kombinatsioonide lõpp(arv) olemas, aga kuulajatena ei pea me seepärast muretsema. Väärt kuulamine.
9/19/2023
MoHok + Tokee -- Dark Sun (2023)
Mahorka/Bandcamp
IDM/Modern classical/Electronic/ Downtempo/Martial industrial/ Neoclassical
Selle albumi pealkiri võinuks vabalt olla ka "Nameless", kuna kõik seitse lugu on nimetatud seesinatselt. Arvestades albumi väga eriilmelisi käänakuid, tuleb nentida tumeda päikese muutuvat iseloomu. Ehkki helget külge on siin näha, toimuvad varieeruvused peaasjalikult tumedamas sfääris. Kaasaegse klassikaga teos algab, ent teisest loost alates hakkab muusika elektroonilisse võnkesse vajuma ja vimkasid sisse pilduma. Trikitamine on täheldatav just lugude vahelises võrdluses, kuivõrd lugude siseselt on tulemus suht vähevarieeruv ning kättesaadav. Ent seesmiselt varieeruv niivõrd, et ei muutu tüütuks. Neoklassika, sõjaindustriaalmuusika, helisev intelligentne tantsumuusika, kesktempos jooksutatud rütmid. Lemmiklooks on teine lugu, mille meeleheide elektroonilise pulseerimisena meenutab Godspeed You! Black Emperor'i tipphetke nimega "Sleep".
8.0 (7.5-8.5)
6/28/2023
4Thieves – Four Days (2022)
- Electronic music
- Chamber pop
- Psychedelic
- Indietronica
- Alternative dance
- Ambient
- Club dance
Neli päeva võivad olla erinevad eri põhjustel. Olgu selleks objektiivsed või subjektiivsed põhjused. Viimatinimetatu on kahtlemata loomeakti aluseks, väljendamaks isiklikke pingeid, tunge ja vajadusi. See on taltsutamata energia, mida tuleb ohjata rituaalidega – nagu nentis Ameerika mõtleja Lewis Mumford. Käesolev taies – mis on kirjutatud 2022. aasta neljal esimesel päeval – on hea näide mainitud eriilmelisusest, eriilmelisest võnkumisest, võnklemisest – ehk koguni siseheitlustest. Kuigi valdavalt elektrooniline on selle muusika juured ühtaegu ka indimuusikas. Lisaks nätsukummilikult hüplevatele klubirütmidele, mida avaloos on vürtsitatud kidra akordidega, kuuldub puhtakujulist kammerpoppi – harfi arpedžotesse tungivad kõrgeks keeratud psühhedeelsed ämbientheiastused, mis tõstavad kuulaja kõrgemasse dimensiooni. Loo alguse häälutused toovad meelde Slowdive'i albumi "Pygmalion" maagilised hetked. The Ambient Boogie" on tõepoolest siinne tipphetk. Loos "Imagination" ilmneb My Bloody Valentine'i ja Slowdive'i mõju M83 kaudu. Tõsi, "M83likku" muusikat tehti juba kolm dekaadi tagasi – ärme unusta Slowdive'i teost "5 EP", Chapterhouse'i albumit "Blood Music" ning loomulikult Seefeel'i. Ähmasus ja ambivalentsus, milles samas on tajutav happeks teisendatud tung millegi konkreetse ja maise järele. "Five and Sisters" on kaunikõlaline kussutav viibe kuulajale hüvastijätuks. Neljaloolise on üllitanud Bulgaaria plaadifirma Mahorka.
8.0 (7.5-9.0)
1/10/2023
Per Scelstak – Tentativas Frustradas (2021)
- Improvised music
- Experimental electronica
- Art music
- Progressive electronic
Kui vaadata albumi visuaaliat, siis tuleb möönda, et arvatavasti artist püüdis end alasti võtta. Kujutades graafiliselt lõiku muusikast on tulemus kirju ja abstraktne ühtaegu – mõnele ei ütle see midagi, samas muusikaga tegelenutele avaneb selles enamat – näiteks mingid segmendid peaksid olema valjemad kui teised, ent see on pelk kvantitatiivne nentimine. Või sisaldab seesugust kvaliteeti, mida kuulaja eeldab niikuinii. Küsimus taandub lõppude lõpuks sellele – mida artist ise tahab sellega öelda? Midagi lisada? Muusikaliselt on see 6-looline üks lobe elektrooniline nuudeldamine – hoogu on, vaibi on, ka efekte on – peaks eelduste kohaselt tekitama kombatavat frustratsiooni elik ebaõnnestunud proovimisi. Muusika on igati voolav ja sujuv, et millegi taha mitte kinni jääda. See ongi käesoleva teose õnnistus ja puudus ühtaegu. Siin on nii improvisatoorsele muusikale omast pealiskaudsust kui põnevust. Teisalt on selles kalkuleeritud kunstilisust, meenutades ameeriklase Dave Keifer'i aka Cagey House'i ratsionaliseeritud art house-esteetikat. Vaatamata sellele, et trummid aeg-ajalt taovad kõvasti ja kaootiliselt, elektroonilised helid libisevad trajektoorilt välja ning üleüldse süntesaatorid kannatavad füüsilise vägivalla all.
7.5 (7.0-8.0)
12/31/2022
Somnoroase Păsărele – ZEET (2022)
- Minimalism
- Electronic
- Experimentalism
- Avant-prog
- Microtonal
- Avant-garde
- RIO
- Ambient
- Micronoise
- Electro-acoustic
Minimalistlik teos, milles on käivitatud inimese hirmud, et kodumasinad on ärganud ellu ja toimetavad omatahtsi. Kolistavad ja sahistavad, sekka klõpse ja prõkse, kajasid ja pooltoone. Ent miski ei ole juhuslik, kõik on läbi mõeldud ja programmeeritud. Kui miski oligi juhuslik, siis nüüdseks on see pandud oskuslikult masinavärki teenima. Ühelt poolt argine ja kohmakas, ent teisalt on selles tukslevas muusikas midagi ülevat ja õõvastavat. Kainet hirmutavat pragmaatilisust, et kui näiteks kohv või tee saab otsa, siis saab ümbritsevad asjad ja olevused pulbriks lahustada. Loos "TEZE" toimub ideede ja mõtete settimine kaugustest kaikuvate kajade saatel. Vaikiv ori muutub ajapikku häälekamaks ja võtab üle peremehe rolli. Seda faasi rõhutab ilmekalt progelik lõpulugu "TEEZ", milles rifil liuglev agressiivne elektrikitarr astub dialoogi plinkiva elektroonika ja argikolinaga. See on uue peremehe positsioon teenijaga suheldes. See on vaid üks düstoopiast kantud fantaasia, ent ilmselt realistlikum kui arvatagi oskame. Võib-olla hirmsamgi on teadmine, et masinatel võib olla oma loogika, mille käitumuslikku olemust inimene ei oska prognoosida.
8.0 (7.5-8.5)
7/06/2019
Takahiro Mukai – Gently Close The Mouth (2019)
- Experimental electronica
- Experimental techno
- Glitchtronica
- Abstract electronica
- Kraut-techno
- Minimalism
12/16/2018
Slit In Slot – Birthmarks (2017)
- Micronoise
- Avant-garde
- Experimentalism
- Post-industrial
- Musique concrète
- Field recording
- Ambient
- Drone
- Organic electronica
- Electro-acoustic
- Acousmatic music
7/30/2015
TFSL - Tales From The Sleeping Land (2014)
/Post-rock, Stoner rock, Space rock, Krautrock,
Musique concrète, Psych-rock, Drone rock, Avant-rock, Doom rock, Experimental
rock, Improvised music/
Comment:
this alignment of heavy punching guitar spawned sounds used to create different
emotions and sensations in my head. It is more joyous than most of the combos
brought forth from the section of doom rock/spaced-out rock. Relatively I did
mean. It might be TFSL`s 7-track issue is a less obsessive and more gliding one
dedicated not only to survey the listener`s fucked-up state of mind but also
providing a placebo to rise up your mind and soul. Let`s call it “the doom or
stoner fusion” if you wish. However, the soundscape is powerful and
overwhelming by giving only few moments for breathing and extending your
muscles throughout a time span of approximately one hour. It is saturated with
spacey guitar overdrives and mighty gong sounds to the extreme extent which
used to move across the spectrum and penetrate all the layers being discernible
on the scale. By now and then additionally to some more tranquil compositions the
sonic brew is accentuated with some concrete sounds and signs reflecting upon
the de-escalation at some extent. However, all these sounds are seamlessly
related to each other or growing out of one another. All of that creates an
immensely pleasurable context for your ears generating and unleashing new connections
and associations. I am very glad that for a while after the elimination of the
Iron Curtain there appeared solid experimental rock scenes in the Eastern Bloc
countries. The recent project comes out of Bulgaria. The issue is a part of the
discography of Mahorka imprint.
3/01/2015
Protuberance – Dimension And Breaks (2013)
/Deep house, Space music,
New Age, Psytrance, Big beat, Crossover, Electronica/
Comment: indeed, it can say
that the title of Bulgarian Ilevan Iliev`s 7-track issue justifies its name and
intention. The album provides the journey through labyrinthine rhythmic
plateaus and profound and more light-hearted synth based explorations. The
modernity is juxtaposed against old-fashioned sonic appearances (they are
rather classic ones, though). More profoundly, genuine spaced-out progressions,
spiky rhythmic promontories and proper deep house vibes are laid out to be
jettisoned in favour of languid New Age-y progressions and tribal
electronic/trance examples (proper ones to be presented at WOMAD either). And
vice versa. The favourite track of mine is Solar
Corona, a fascinating composition created for completing your space journey.
It is a hortative listening for sure.
9/16/2012
Esa Ruoho - On The Hangar of Spaceship Earth (2012)
8.9
/Noise, Psycho-acoustic, Abstract, Soundscapes, Acousmatics, Avant-garde, Experimentalism, Ambient drone, Microtonal, Dystopbient, Illbient/
Comment: Finnish musician Esa Ruoho is known as Lackluster in the first place. However, this time he has replaced flourishing IDM-esque propulsions mostly with pessimistic, white and grey coloured industrial soundscapes which in turn are composed of corroded and steel-coated particles. At times it sounds like a tribute to Luigi Russolo (whose rigid music already depicted possible shortages and deficits approximately 100 years ago) due to its incisive noise walls and reverberations. Indeed, these 9 long-running compositions used to slightly throb and change their pitch and shape therefore resulting in an alienated moloch and sinister signs reserved for all of us. More profoundly, by its hints and allusions toward the appearances of industrialization it chimes like a gigantic machine initiated by the human being built to maximize the pleasure of the human kind but unfortunately having no breaks to stop at a time and stay under our control. There is no hope and future. Only the last track Terra drones in a more poppy, psychedelic way like an abstract variant of Spacemen 3/Sonic Boom/Spiritualized. In a nutshell, let`s exploit our free will in relation with a particular moral coercion to change this miserable situation and madness.
8/12/2011
Abluonihil - Nova EP (2011)
/Abstract techno, Experimental, Noise, Experimental electronica, Glitch, Avant-garde/
Comment: Renzo Peressi from Venezuela delivers an innovative 4-track EP, named as Nova (entitling it simply and pretentiously). It is cosmic and nihilistic, noiseful and heart-warming having a stunning drift inbetween micro and macrosystems at the same time. It is seemingly primitivistic in its glitch/noise-based developments, on the other side, exploiting dream-filled minutiae in its very favor. It can be imagined as if it were produced by Autechre strongly affected by old school computer games.
Tellimine:
Postitused (Atom)